C 6.9. Korts (ingl crease)
C 6. Hoidmisest ja käsitsemisest tulenevate kahjustuste alamkategooriad:
C 6.1. Rooste. Rebaseplekk e. foksing
C 6.2. Klaasjas ala
C 6.3. Plekk. Mitteeemaldatav kuhjatis pinnal
C 6.3.1. Käsitsemisel tekkinud plekk
C 6.3.2. Tindiplekk
C 6.4. Tindikorrosioon
C 6.5. Tindikadu. Luitumine, valastumine
C 6.6. Äratõmme
C 6.7. Helvestumine. Irdumine
C 6.8. Rebend, lõhe
C 6.9. Korts
C 6.10. Paindes, püstine jäik volt
C 6.11. Pinna lainelisus, lokkimine
C 6.12. Volt, plisseevolt
C 6.13. Murre. Murdejoon
C 6.14. Kokkutõmbumine
C 6.15. Sisekadu
C 6.16. Äärekadu
C 6.17. Kirme. Sade
C 6.18. Bioloogiline kahjustus. Hallitanud. Näritud pind
C 6.19. Rabe, habras
C 6.20. Jäik
Pärgamendi väikeste kurdude ja voltide muster.
Pärgamendi pinnal, seda eriti suuremõõduliste pärgamentide puhul, esineb sageli väikesi volte ja kortse, mille vahelises alas on säilinud tasapinnaline pärgamendi pind. Volte ja kortse esineb sagedamini nendel pärgamendilehtedel, mis on välja lõigatud selliselt, et üle pinna on pärgament ebaühtlase tiheduse ja paksusega. Kõige ühtlasemate omadustega pärgamendileht saadi noorlooma naha keskosast, kõhuäärsed piirkonnad olid tunduvalt väiksema tiheduse ja mehaanilise tugevusega. Jäsemete ja kaela/skeleti piirkonnas erinesid omadused veelgi rohkem. Hilisemal hoidmisel käituvad erinevate omadustega piirkonnad erinevalt, millest annavadki tunnistust tekkinud kortsud ja voldid.