C 6. Hoidmisest ja käsitsemisest tulenevate kahjustuste alamkategooriad:
C 6.1. Rooste. Rebaseplekk e. foksing
C 6.2. Klaasjas ala
C 6.3. Plekk. Mitteeemaldatav kuhjatis pinnal
C 6.3.1. Käsitsemisel tekkinud plekk
C 6.3.2. Tindiplekk
C 6.4. Tindikorrosioon
C 6.5. Tindikadu. Luitumine, valastumine
C 6.6. Äratõmme
C 6.7. Helvestumine. Irdumine
C 6.8. Rebend, lõhe
C 6.9. Korts
C 6.10. Paindes, püstine jäik volt
C 6.11. Pinna lainelisus, lokkimine
C 6.12. Volt, plisseevolt
C 6.13. Murre. Murdejoon
C 6.14. Kokkutõmbumine
C 6.15. Sisekadu
C 6.16. Äärekadu
C 6.17. Kirme. Sade
C 6.18. Bioloogiline kahjustus. Hallitanud. Näritud pind
C 6.19. Rabe, habras
C 6.20. Jäik
Bioloogiline kahjustus on üldnimetus bakteriaalse, hallituse ja kahjurite (nt närilised, putukad) toime kirjeldamiseks.
Hallituse puhul on tegemist pigmentatsioonilaikude ja pehmenenud aladena esineva bioloogiline kahjustusega.
Kahjurite poolt mehaaniliselt kahjustatud pinna kahjustus on näritud pind.
Bioloogilised kahjustused on visuaalselt kergelt määratletavad, kuna need muudavad oluliselt pärgamendi pinna reljeefi ja välisilmet. Kahjustused on eristuvad hallides, punakasroosades jt toonides laikudena pinnal. Kahjustused muudavad pärgamendi hapraks, õhendavad materjali ja tekitavad olulisi kahjustusi tindikirjale.