C 6.11. Pinna lainelisus, lokkimine (ingl curling)
C 6. Hoidmisest ja käsitsemisest tulenevate kahjustuste alamkategooriad:
C 6.1. Rooste. Rebaseplekk e. foksing
C 6.2. Klaasjas ala
C 6.3. Plekk. Mitteeemaldatav kuhjatis pinnal
C 6.3.1. Käsitsemisel tekkinud plekk
C 6.3.2. Tindiplekk
C 6.4. Tindikorrosioon
C 6.5. Tindikadu. Luitumine, valastumine
C 6.6. Äratõmme
C 6.7. Helvestumine. Irdumine
C 6.8. Rebend, lõhe
C 6.9. Korts
C 6.10. Paindes, püstine jäik volt
C 6.11. Pinna lainelisus, lokkimine
C 6.12. Volt, plisseevolt
C 6.13. Murre. Murdejoon
C 6.14. Kokkutõmbumine
C 6.15. Sisekadu
C 6.16. Äärekadu
C 6.17. Kirme. Sade
C 6.18. Bioloogiline kahjustus. Hallitanud. Näritud pind
C 6.19. Rabe, habras
C 6.20. Jäik
See on pärgamendi lainekujuline deformatsioon.
Kvaliteetselt valmistatud ja hästi säilunud pärgamentide puhul esineb sageli pärgamendi pinna kerget lokkimist. Sellist kergelt lainetavat pinda on enamikel juhtudel lihtne kerge vajutise all tasapinnalisemaks muuta. Pärgamendi kiuline struktuur, mis koosnedes põhiliselt proteiin kollageeni (≥95%) ja elastiini molekulidest (≤5%) on kindla struktuurse võrgustikuga. Erakordselt pikad (ca 300 nm) kollageeni mikrokiud (fibrillid) omavad teatud molekulide vabadusastme piirides võimet keskkonnatingimuste (temperatuur ja niiskus) muutudes pärgamendis tekkinud sisepingeid tasakaalustada. Selle tulemusena muutub pärgamendi pind kergelt lainetavaks, säilitades seejuures oma painduvuse.