C 6.17. Kirme, sade (ingl bloom; calcite deposite)
C 6. Hoidmisest ja käsitsemisest tulenevate kahjustuste alamkategooriad:
C 6.1. Rooste. Rebaseplekk e. foksing
C 6.2. Klaasjas ala
C 6.3. Plekk. Mitteeemaldatav kuhjatis pinnal
C 6.3.1. Käsitsemisel tekkinud plekk
C 6.3.2. Tindiplekk
C 6.4. Tindikorrosioon
C 6.5. Tindikadu. Luitumine, valastumine
C 6.6. Äratõmme
C 6.7. Helvestumine. Irdumine
C 6.8. Rebend, lõhe
C 6.9. Korts
C 6.10. Paindes, püstine jäik volt
C 6.11. Pinna lainelisus, lokkimine
C 6.12. Volt, plisseevolt
C 6.13. Murre. Murdejoon
C 6.14. Kokkutõmbumine
C 6.15. Sisekadu
C 6.16. Äärekadu
C 6.17. Kirme. Sade
C 6.18. Bioloogiline kahjustus. Hallitanud. Näritud pind
C 6.19. Rabe, habras
C 6.20. Jäik
Mis tahes valkja või hallika sadestise kirjeldamiseks üriku pinnal kasutatakse üldist mõistet — kirme.
Juhul, kui on põhjust arvata, et tegemist on kaltsiidi väljasadenemisega degradeerunud pärgamendi pinnale, nimetatakse kahjustust lühidalt sademeks.
Visuaalsel vaatlusel täheldatavad pärgamendi jäikus, haprus ja klaasjate alade esinemine viitavad otseselt pärgamendi degradeerumisele, st keemiliste omaduste muutumisele ning füüsilise tugevuse ja hüdrotermilise stabiilsuse vähenemisele. Protsessiga kaasneb sageli valge sademe, s.o kaltsiidi (kristalliseerunud mineraal CaCO3) ja/või kipsi (CaSO4 + 2H2O) teke pärgamendi pinnale.