C 6. Hoidmisest ja käsitsemisest tulenevad kahjustused
Kahjustused, mis, olenemata nende tekkepõhjustest, on hilisemal hoidmisel ja käsitsemisel oluliselt muutnud ürikut ja põhjustanud pärgamentüriku seisundi halvenemist.
Kategooria C6 alamkategooriad:
C 6.1. Rooste. Rebaseplekk e. foksing
C 6.2. Klaasjas ala
C 6.3. Plekk. Mitteeemaldatav kuhjatis pinnal
C 6.3.1. Käsitsemisel tekkinud plekk
C 6.3.2. Tindiplekk
C 6.4. Tindikorrosioon
C 6.5. Tindikadu. Luitumine, valastumine
C 6.6. Äratõmme
C 6.7. Helvestumine. Irdumine
C 6.8. Rebend, lõhe
C 6.9. Korts
C 6.10. Paindes, püstine jäik volt
C 6.11. Pinna lainelisus, lokkimine
C 6.12. Volt, plisseevolt
C 6.13. Murre. Murdejoon
C 6.14. Kokkutõmbumine
C 6.15. Sisekadu
C 6.16. Äärekadu
C 6.17. Kirme. Sade
C 6.18. Bioloogiline kahjustus. Hallitanud. Näritud pind
C 6.19. Rabe, habras
C 6.20. Jäik
Ürik TLA.230.1.cm4, 13. saj.
Rooste, rebaseplekk e. foksing
Enamikel juhtudel on rooste pruunikad, kollakad plekid, mis on tekkinud metalli kokkupuutest pärgamendiga
Keskaegse ahelköite metallist panused on pikaaegsel kokkupuutel pärgamendiga seda tõsiselt kahjustanud. Rooste kahjustus ulatub koodeksi sisuplokis metallpanusega kokkupuutekohast läbi mitme pärgamendist lehe.
Ürik TLA.230.1-i.712, 1465. a.
Klaasjas ala. Üle pinna klaasja alaga, degradeerunud pärgament. Heledam osa pärgamentdokumendi pealmisel poolel on ala, mis ei ole veel lõpuni degradeerunud.
Tindiplekk.
Pärgament on dokumenteeritud läbivas valguses.
Ürik TLA.230.1.be_14/ii, 1402. a.
Tindikorrosioon.
Tindi ja pärgamendi kahjustumine tindis sisalduvate metalliühendite toimel.
Ürik TLA.230.1-ii.82, 1466. a.
Tindikadu. Luitumine, valastumine.
Esineb kahjustumise põhjuseid, mille puhul tindikadu ja valastumine võivad esineda koos.
Tindikirja valastumine tugevalt degradeerunud ja üleni klaasjate aladega ja plekkidega kaetud ürikul.
Ürik TLA.230.1.cm8, 14.saj.
Äratõmme.
Meediumi ülekandumine pärgamendilehe pinnale.
Ürik TLA.230.1-ii.277, 1493. a.
Helvestumine. Irdumine.
Pärgamendi ja/või tindikirja kihiti eraldumine, kestendamine.
Ürik TLA.230.1.BE_14/viii, 1503. a.
Rebend, lõhe.
Pärgamendi lõhestumine ilma materjali kaota. Dokumenteeritud läbivas valguses.
Rebend on toestatud uue pärgamendiga.
Ürik TLA230.1-i.587, 1428. a.
Korts.
Väikeste kurdude ja voltide muster pärgamendi pinnal. Voldid, kurrud , mille vahel on pärgamendi pind tasapinnaline
Kortsud on tekkinud väiksema tihedusega alade väljavenimisest.
Paindes, püstine jäik volt.
Volt, mille on põhjustanud materjali kokkutõmbumise tulemusena tekkinud deformatsioon
Jäigad ja silmatorkavalt püstised voldid esinevad pärgamendi kokkumurrete piirkondades.
Ürik TLA.230.1.Aa3
Volt, plisseevolt
Volt on materjali lineaarne moonutus. Üriku ja köite vormistamisel oli volt või kaksikvolt( pliseevolt) vajalik töövõte.
Pildil on dokumenteeritud sisuploki köiteseljal olevad kaksikvoldid e pliseevoldid.
Ürik TLA.230.1-i.918, 1509.a.
Murre. Murdejoon.
Kokkuvolditud ürikule iseloomulik deformatsioon. Selgelt on nähtavad murdejooned. Deformatsiooni tulemusena ei ole pärgament enam pärast lahtivoltimist tasapinnaline.
Ürik EAA.957.1, 1553. a.
Kokkutõmbumine.
Õhukese pärgamendi mahuline kahanemine pärgamendi degradeerumise tulemusena.
Pärgamendi mahulise kahanemise ja kokkutõmbumise tulemusena on tekkinud materjali sisekaod.
Ürik TLA.230.1.BB_74/i, 1480. a.
Sisekadu.
Hapraks muutunud pärgamendi tükkidena laiali pudenemine. Pärgamendi sisemisest alast puuduvad materjali tükid. Dokumenteeritud läbivas valguses.
Ürik TLA.230.1.BL_4, 1552. a.
Äärekadu. Pärgamentlehe äärtel olev materjali kadu.
Suured materjali kaoga piirkonnad hapraks muutunud üriku servades.
Kirme. Sade.
Valkja hallika sademena väljasadenenud kaltsiid degradeerunud pärgamendi pinnal.
[:et]Ürik TLA.230.1.BB_74/iii
Bioloogiline kahjustus. Hallitanud. Näritud pind.
Bioloogilise kahjustumise tulemusena toimuv lokaalne pärgamendi õhenemine. Kahjustus on dokumenteeritud kaldvalguses.[:]
Ürik TLA.230.1.BB_74/i, 1480. a.
Rabe, habras.
Pärgamendi füüsilise tugevuse vähenemise tulemusena on pärgament raskesti käsitletav
Materjali irdumine ja sisemine kadu on muutnud pärgamendi hapraks.
Ürik AM.104.5.14, 18. saj.
Jäik.
Materjal on kaotanud oma esialgse painduvuse.
Jäigaks muutunud pärgament on kaotanud oma painduvuse, on deformeerunud ning kaotanud oma esialgse kuju.