Naha ja pärgamendi omadused

Naha üldised omadused

Pärgamendi kahjustusi on lihtsam määratleda ja seisundit analüüsida, kui teada naha omadusi. Nahal on kihiline struktuur ja kihiti on naha omadused erinevad.

Põhistuktuurilt on imetajate nahad omavahel sarnase kiulise struktuuriga.

Imetajate naha ristlõikes on selgelt eristatavad kolm erinevate omadustega kihti: epidermis, derma ja subkuutis. Lihtsustatud skeemid (Ill 1–4) aitavad selgitada naha struktuuri.

Toornahk, mida kasutatakse pärgamendi valmistamiseks, sisaldab algselt keskmiselt 64% vett, 33% proteiine, 2% rasva, 0,5% mineraalsoolasid ja 0,5% teisi aineid (pigmendid jm).

Proteiinid omakorda sisaldavad 0,3% elastiini, 29% kollageeni, 2% keratiini ja 1% mittestruktuurseid proteiine (albumiin, globuliin). Kolmes visuaalselt hästi eristatavas naha kihis on nimetatud ainete sisaldus erinev. Kõige kollageenirikkam ala nahas on derma, kõige keratiinirikkam epidermis ja kõige rasvarikkam subkuutis.

Naha kihtides on erinev ka vere- ja lümfisoonte paiknevuse võrgustik ja veresoonte suurus (Ill 3)

 

Kokkuvõte

Kokkuvõttes on oluline teada naha ja pärgamendi omadustest järgmist:

  • Pärgamendi kahjustuste määratlemisel on suureks abiks naha omaduste tundmine.
  • Kõrgeima kvaliteediga pärgamendi valmistamiseks tuleb eelistada noorlooma nahka.
    Õhukest, elastset ja hästi säilivat pärgamenti, vellumit, valmistatakse veel sündimata või vastsündinud talle ja vasika nahast.
  • Hea kvaliteediga, hästi säiliv pärgament on kahelt poolt mehaaniliselt töödeldud ja koosneb põhiliselt ülipeente veresoontega derma kõige kollageenirikkamast (üle 95% kollageeni) ja tiheda kollageenikiuvõrgustikuga alast (ingl reticular layer, fiber layer, corium).
  • Väikseim tõenäosus hilisemaks pärgamendi deformeerumiseks on nendel pärgamendilehtedel, mis on naha välja lõigatud nii, et välja jäävad jäsemete (Ill 10, D-ala) ja kõhuäärsed piirkonnad (B-ala).
  • Pärgamendi kahjustumine ja degradeerumine on pöördumatu juhul, kui hävib pärgamendi hierarhiline struktuur.