C 6.8. Rebend, lõhe (ingl tear, split)
C 6. Hoidmisest ja käsitsemisest tulenevate kahjustuste alamkategooriad:
C 6.1. Rooste. Rebaseplekk e. foksing
C 6.2. Klaasjas ala
C 6.3. Plekk. Mitteeemaldatav kuhjatis pinnal
C 6.3.1. Käsitsemisel tekkinud plekk
C 6.3.2. Tindiplekk
C 6.4. Tindikorrosioon
C 6.5. Tindikadu. Luitumine, valastumine
C 6.6. Äratõmme
C 6.7. Helvestumine. Irdumine
C 6.8. Rebend, lõhe
C 6.9. Korts
C 6.10. Paindes, püstine jäik volt
C 6.11. Pinna lainelisus, lokkimine
C 6.12. Volt, plisseevolt
C 6.13. Murre. Murdejoon
C 6.14. Kokkutõmbumine
C 6.15. Sisekadu
C 6.16. Äärekadu
C 6.17. Kirme. Sade
C 6.18. Bioloogiline kahjustus. Hallitanud. Näritud pind
C 6.19. Rabe, habras
C 6.20. Jäik
Pärgamendi lõhestumine ilma materjali kaota.
Rebend on tavaliselt servast algav pärgamenti läbiv ebaühtlaste servadega katkestus, millega ei kaasne märgatavat materjalikadu.
Lõhe on kitsas terav katkestus (tavaliselt jäigas) materjalis ilma objekti täieliku eraldumiseta osadeks.
Rebendid ja lõhed võivad olla põhjustatud hooletust käsitsemisest, halvast hoidmisest või dokumendi tühistamisel tehtud tahtlikust lõhestamisest. Samuti võivad pärgamendi degradeerumisel tekkida nii tugevad sisepinged, et pärgament lõhestub.