C 6.3.2. Tindiplekk (ingl stain of ink)
C 6. Hoidmisest ja käsitsemisest tulenevate kahjustuste alamkategooriad:
C 6.1. Rooste. Rebaseplekk e. foksing
C 6.2. Klaasjas ala
C 6.3. Plekk. Mitteeemaldatav kuhjatis pinnal
C 6.3.1. Käsitsemisel tekkinud plekk
C 6.3.2. Tindiplekk
C 6.4. Tindikorrosioon
C 6.5. Tindikadu. Luitumine, valastumine
C 6.6. Äratõmme
C 6.7. Helvestumine. Irdumine
C 6.8. Rebend, lõhe
C 6.9. Korts
C 6.10. Paindes, püstine jäik volt
C 6.11. Pinna lainelisus, lokkimine
C 6.12. Volt, plisseevolt
C 6.13. Murre. Murdejoon
C 6.14. Kokkutõmbumine
C 6.15. Sisekadu
C 6.16. Äärekadu
C 6.17. Kirme. Sade
C 6.18. Bioloogiline kahjustus. Hallitanud. Näritud pind
C 6.19. Rabe, habras
C 6.20. Jäik
Kontrastsete piirjoontega lokaalne värvuse muutus, mis on tekkinud kokkupuutel tindiga.
Käsikirjaliste ürikute puhul on tindiplekid sageli esinevad pärgamendikahjustused. Kvaliteetselt valmistatud ja hästi säilunud pärgamendi puhul tekitab tindiplekk vaid lokaalse kahjustuse ja teksti kao pleki piirkonnas. Sellisel juhul ei muuda tindiplekk alati pärgamenti rabedaks ega vähenda oluliselt pärgamendi elastsust. Läbivas valguses on hästi nähtav kahjustuse lokaalsus, st selgete piirjoontega plekk. Degradeerunud pärgamendi, keskkonna ja tindi ühismõju tulemusena võivad tindiplekkide kahjustused olla hajusate piirjoontega ja tindi kahjustused pärgamendil märksa tõsisemad.