C 6.2. Klaasjas ala (ingl glass like layer)
C 6.1. Rooste. Rebaseplekk e. foksing
C 6.2. Klaasjas ala
C 6.3. Plekk. Mitteeemaldatav kuhjatis pinnal
C 6.3.1. Käsitsemisel tekkinud plekk
C 6.3.2. Tindiplekk
C 6.4. Tindikorrosioon
C 6.5. Tindikadu. Luitumine, valastumine
C 6.6. Äratõmme
C 6.7. Helvestumine. Irdumine
C 6.8. Rebend, lõhe
C 6.9. Korts
C 6.10. Paindes, püstine jäik volt
C 6.11. Pinna lainelisus, lokkimine
C 6.12. Volt, plisseevolt
C 6.13. Murre. Murdejoon
C 6.14. Kokkutõmbumine
C 6.15. Sisekadu
C 6.16. Äärekadu
C 6.17. Kirme. Sade
C 6.18. Bioloogiline kahjustus. Hallitanud. Näritud pind
C 6.19. Rabe, habras
C 6.20. Jäik
Pärgamendi muutunud välisilmega alad, mis on tekkinud lokaalse degradeerumise tulemusena.
Pärgamendi füüsiline seisund sõltub otseselt kollageenikiudude degradeerumisest (želatiinistumine, osaline või täielik), degradeerumisele viitab klaasjate alade olemasolu. Need on alad, kus struktuursed ja keemilised muutused põhjustavad ka pärgamendi pinna nähtavat teisenemist, muutes pinna reljeefi ja tonaalsust. Samuti muutub pärgamendi läbipaistvus, see võib nii väheneda kui suureneda. Klaasjate alade esinemine on omakorda üks põhilisi üriku deformatsiooni põhjustajaid. Klaasjate alade esinemine viitab otseselt pärgamendi füüsilise tugevuse ja hüdrotermilise stabiilsuse vähenemisele. Klaasjate alade puhul võib sageli olla tegemist mitme tekkepõhjuse koosmõjuga.









