C 6.1. Rooste, rebaseplekk e foksing (ingl rust accretion, foksing)
Roosteplekid on enamikel juhtudel pruunika või kollaka tooniga, tekkinud on need metalli pikaajalisest kokkupuutest pärgamendiga.
Rebaseplekid on pruunides toonides täpid, tähnid, mis esinevad tavaliselt kogumitena.
Niiskuse ja temperatuuri kõikumised koos väliskeskkonnas sisalduvate väävel- ja lämmastikdioksiididega toovad kaasa pärgamendi degradeerumise. Degradeerumist põhjustavad keemilised reaksioonid (hüdrolüüs ja oküdatsioon) võivad oluliselt kiireneda köidete metalliühendeid sisaldavate metallpanuste ja gallustindi mõjul. Rebaseplekid on lokaalsed ja hästi eristatavad.
Ürik TLA.230.1.cm4, 13. saj.
Rooste, rebaseplekk e. foksing
Enamikel juhtudel on rooste pruunikad, kollakad plekid, mis on tekkinud metalli kokkupuutest pärgamendiga
Keskaegse ahelköite metallist panused on pikaaegsel kokkupuutel pärgamendiga seda tõsiselt kahjustanud. Rooste kahjustus ulatub koodeksi sisuplokis metallpanusega kokkupuutekohast läbi mitme pärgamendist lehe.
Ürik AM.115.2.1,
Rooste, rebaseplekk e.foksing
Rebaseplekid on väikese läbimõõduga punakaspruunid plekid, mille tekkepõhjuseks peetakse metalliühendite, bioloogiliste mõjutuste ja loomse pigmendi, melaniini, koosmõju.
Rebaseplekid esinevad tavaliselt kogumitena.