C 6.1. Rooste, rebaseplekk e foksing (ingl rust accretion, foksing)
C 6. Hoidmisest ja käsitsemisest tulenevate kahjustuste alamkategooriad:
C 6.1. Rooste. Rebaseplekk e. foksing
C 6.2. Klaasjas ala
C 6.3. Plekk. Mitteeemaldatav kuhjatis pinnal
C 6.3.1. Käsitsemisel tekkinud plekk
C 6.3.2. Tindiplekk
C 6.4. Tindikorrosioon
C 6.5. Tindikadu. Luitumine, valastumine
C 6.6. Äratõmme
C 6.7. Helvestumine. Irdumine
C 6.8. Rebend, lõhe
C 6.9. Korts
C 6.10. Paindes, püstine jäik volt
C 6.11. Pinna lainelisus, lokkimine
C 6.12. Volt, plisseevolt
C 6.13. Murre. Murdejoon
C 6.14. Kokkutõmbumine
C 6.15. Sisekadu
C 6.16. Äärekadu
C 6.17. Kirme. Sade
C 6.18. Bioloogiline kahjustus. Hallitanud. Näritud pind
C 6.19. Rabe, habras
C 6.20. Jäik
Roosteplekid on enamikel juhtudel pruunika või kollaka tooniga, tekkinud on need metalli pikaajalisest kokkupuutest pärgamendiga.
Rebaseplekid on pruunides toonides täpid, tähnid, mis esinevad tavaliselt kogumitena.
Niiskuse ja temperatuuri kõikumised koos väliskeskkonnas sisalduvate väävel- ja lämmastikdioksiididega toovad kaasa pärgamendi degradeerumise. Degradeerumist põhjustavad keemilised reaksioonid (hüdrolüüs ja oküdatsioon) võivad oluliselt kiireneda köidete metalliühendeid sisaldavate metallpanuste ja gallustindi mõjul. Rebaseplekid on lokaalsed ja hästi eristatavad.