Pärgament
Euroopaliku kultuuri kujunemises on paljude sajandite jooksul olnud oluline roll pärgamendil, selle kasutamisel käsikirjaliste dokumentide, raamatute, tarbe- ning kunstiesemete loomiseks. Pärgamendile on kirjutatud tekstid Euroopa varasema ajaloo olulisematest sündmustest, ideed ja tõlgendused paljudest inimkonna arengu etappidest, religioonist, teadusest ja kirjandusest.
Pärgamendi kui töödeldud loomset päritolu materjali kasutamisega kirjutamiseks on läbi aastasadade seotud rohkesti erinevaid arvamusi ja legende. Tänaseni säilinud ligi paari tuhande aasta vanused ürikud on loonud ettekujutuse pärgamendist kui salapärasest ja imelisest kirjutusmaterjalist.
Algselt ainult loomset päritolu materjali tähistanud terminid pärgament ja vellum on saanud tänaseks sünonüümideks ka paljudele teistele kvaliteetsetele, vastupidavatele ja hoopiski mitte loomset päritolu materjalidele. Nii näiteks on pärgamentpaber e. pärgamiin kasutusel erinevate paberisortide nimetustena: plastifitseeritud puuvillakiust paber (paper vellum), kuumuskindel paber, naftabituumeniga immutatud papp, taimset päritolu poolläbipaistev paber. Terminoloogiline segadus on seda suurem, et puuduvad algteadmised pärgamendi kui loomset päritolu kirjutusmaterjali kohta.
Pärgamendi tunnuste ja kahjustuste atlase eesmärk on selgitada pärgamendi kui loomset päritolu kirjutusmaterjali olemust. Tekstides toodud praktilised näited ja analüüsitulemused põhinevad andmekogul, mis koostati Ennistuskojas Kanut aastatel 2010–2012 Tallinna Linnaarhiivi ja Eesti Ajaloomuuseumi 13.–20. sajandist pärit pärgamentdokumentide digimise ja 2013–2017 Tallinna Linnarhiivi pärgamentdokumentide digimise projekti käigus. Atlases käsitletavatele pärgamentidele on veebipõhine juurdepääs Rahvusarhiivi virtuaalses uurimissaalis VAU: „Pärgamendid“.
Portaali UNICA eesmärk on aidata konservaatoritel pärgamenti dokumenteerida (vt kahjustuste atlast), prognoosida ürikute seisundi võimalikku muutumist/halvenemist ning konserveerida ja korraldada nende edasist säilitamist (vt visuaalne vaatlus, seisund). Hea oleks, kui lisatud tekstid aitaksid juba praktilise konserveerimise alguses leida õige metoodilise lähenemise üriku kirjeldamiseks ning kahjustuste määratlemisel ja edasise säilitamise korraldamisel.
Kuidas korraldada paremini pärgamentüriku säilitamist ja praktilist konserveerimist ning milline on optimaalseim lähenemisviis, on tänaseni jätkuvalt küsimus, mille lahendused ei sünni sugugi kergelt.
Ligi kaks tuhat aastat kirjutusmaterjalina kasutatud pärgament oli lähiajani tunduvalt vähem uuritud materjal kui paber, mis võeti Euroopas kasutusele 12. sajandil. Pärgamendi puhul ootab lahendamist veel terve rida praktilist konserveerimist ja selle korraldamist puudutavaid küsimusi, vaatamata sellele, et viimastel aastatel on eri riikide teadlaste ja säilitajate koostöös saadud vastuseid olulistele pärgamendi ebastabiilsust ja ürikute säilitamist puudutavatele küsimustele (vt projekte Improved Damage Assessment of Parchment, IDAP, 2007; Codex Sinaiticus (23.11.2016); Archimedes Palimpsest (23.03.2016); Codex Gigas (23.03.2016).