Pärgamendi säilitamine

Pärgamenti on läbi ajaloo eri ajaperioodidel säilitatud sel hetkel teadaolevalt parimal viisil ja tehnilisel tasemel (Historical Perspectives on Preventive Conservation. Edited by Sarah Staniforth. The Getty Conservation Institute. Los Angeles, 2013).

Kuivõrd on viimase ligi kolmekümne aasta jooksul muutunud säilitustingimuste temperatuuri ja suhtelise niiskuse normid, annab ettekujutuse alljärgnev tabel.

Kirjandusviide, standard, soovitav norm	Temperatuur, ºC	Suhteline õhuniiskus, %
1. Pärgamendi hoiustamine koos pabermaterjaliga
Eesti arhiivieeskiri, 1998	15 ... 20	30 ... 50
Rahvusarhiivi juhised, 2010	15 ... 20	30 ... 50
Arhiivieeskiri, 2012. Lisa 2 [PDF]	2 ... 18	50 ... 60
Soome arhiivieeskiri	18 ... 22	45 ... 55
ANSI/NISO Z79-199X	mitte üle + 21	35 ... 50
BSI, 1989	13 ... 18	55 ... 65
Riksarkivet, Norra, 1994	16 ... 20	30 ... 50
ISO, 1995	14 ... 20	45 ... 55
Thomson, G. 1978	madal	45 ... 65
Baynes-Cope, A.D. 1981	13 ... 18	55 ... 65
Wilson, W.K., Wessel, C.J. 1984	20 ... 21	25 ... 30
UNESCO, 2000	13... 20	45 ... 55
IFLA-PAC, 2000	<20	30 ... 45
2. Pärgamendi hoiustamise normid
GETTY Institute		55±5
·         kõrge säilivusriski puhul		40...30±5
Great Britain, Ireland		55...60
BS5454, 2000		45...60
EVS-ISO 11799, 2003	2...18±1	50...60±3
Rahvusraamatukogu, 2004	17±1	35±5
·         kõrge säilivusriski puhul	7±1	30±5
EK Kanuti soovitused konserveerimisprotokollides
·         1987-2000	18-20	60
·         2000-2007	16-18	50-55
3. IDAP, 2010 soovitused
1. seisundis pärgament	2...18	50...55
2. seisundis pärgament	2...18	50...55
3. seisundis pärgament	2...15	≤45
4. seisundis pärgament	≤5	<45

Aastakümnetetagune soovitus hoida pärgamente võimalikult puhtas, stabiilses ja pimedas keskkonnas ei ole oma kehtivust kaotanud ka tänapäeval. Säilituskeskkonna puhtuse ja stabiilsuse tagamiseks ning hindamiseks vajame norme ja reegleid.

Fotod Tallinna Linnaarhiivi pärgamentide säilitamisest.

Standard „EVS-ISO 11799, 2016: Dokumentide hoiunõuded raamatukogu ja sarhiivimaterjalidele“ sätestab muu hulgas ka soovitused pärgamentide säilitamiseks.

Standard sätestab normid hoonetele, hoidlatele koos sisseseadega, tuleohutusele, turvasüsteemidele, kliimale, valgustusele, ventilatsioonile jne. Hoidlate kliimanormide valikul tuleks standardis soovitatavast vahemikust valida sellised parameetrid, mis on sobivad arvestades eelkõige hoiustatavate objektide iseloomu, väärtust, seisundit,aga ka selleks ettenähtud rahalisi vahendeid.

Optimaalsete säilitustingimuste valik ei ole sugugi kerge ülesanne. Seda eriti juhul, kui hoidlates säilitatakse erinevatest materjalidest objekte. Segakollektsioonide puhul, kus säilitatakse koos paberit ja pärgamenti, tuleb leida temperatuurile ja suhtelisele niiskusele kompromissväärtused.

Üldiselt on teada, et temperatuuri ja suhtelise õhuniiskuse alandamine pikendab objektide eluiga. Samas aga kaasnevad tagajärjed võivad mõjuda vastupidiselt. Näiteks tuleb temperatuuri alandamisel arvestada vee kondenseerumisega pindadele, õhuniiskuse langemisel võivad paljud materjalid muutuda hapramaks. Kui objekti säilitatakse püsivalt nii madala temperatuuri kui ka madala suhtelise õhuniiskusega hoidlas, siis tuleb objekte pärast hoidlast väljatoomist ja enne kasutamist nõuetekohaselt ümbristada ja aklimatiseerida. Hoiutingimuste valikul tuleb madalatemperatuursel hoiustamisel vähendada oluliselt ka õhu suhtelist niiskust (vt tabelit).

Valides hoiustamiseks sobilikku temperatuuri ja suhtelist niiskust tuleb arvestada, et pärgament on ülitundlik nende parameetrite kõikumisele. Standardis on sätestatud maksimaalne temperatuuri kõikumine kuu jooksul ±1,5 °C ja suhtelise õhuniiskuse muutus ±3%. Kliimatingimuste pikemaajalise stabiilsusele piirnormid puuduvad.

Kõrgem niiskussisaldus hoiuruumis kiirendab pärgamendis kollageeni hüdrolüüsi, mida kiirendab veelgi keskkonna saastatus (SO₂,NO_x,O₃ üle 5 ϻg/m³ ja mikrobioloogiline saaste koos tolmuga). Suhteline õhuniiskus üle 60% kiirendab hoidlates hallituskahjustuste teket ja levikut.

Kõrge temperatuur ja ülemäärane valgustatus koos UV-kiirgusega üle 50 ϻW/Lm kiirendavad oksüdatsiooni ja sellest põhjustatud pärgamendi degradatsiooni koos värvide valastumisega.

Lisaks kirjeldatud hoiutingimustele mõjutavad pärgamendi omadusi ja säilumist oluliselt veel mitmed tegurid.

Hoidmise valguskeskkond. Kahjustuste vältimiseks tuleb kontrollida valgustuse tugevust, kestvust ja spektraaljaotust. Hoidlat ei tohi valgustada rohkem kui see on vajalik igapäevatööks ja seda nähtava valguse puhul mitte üle 200 Lx põranda kõrgusel. Sobivad ilma akendeta hoidlad. Akende puhul peavad need olema varjestatud päevavalgust mitteläbilaskvate katetega või UV-filtritega aknaklaasil. Kui valgustite eraldatav kiirgus ületab UV sisaldust 75 ϻW/Lm, tuleb ka need katta UV-filtritega. 75 ϻW/Lm on maksimaalne lubatav piirväärtus. Kehtestatud normid jäävad alla 400 nm lainepikkusega UV-kiirguse puhul vahemikku 20–60 mW/m²  või 20–75 ϻW/Lm.

Pärgamendi kahjustused ja seisund. Hoiutingimuste mõju pärgamendile on erinev sõltuvalt hoiustatavate pärgamentide seisundist ja kahjustusliikidest. Mida halvemas seisundis on pärgament, seda enam peaks eelistama madalatemperatuurset ja alandatud niiskusesisaldusega hoiurežiimi (vt tabelist IDAP, 2010 soovitusi).

Pärgamendi eelnevad töötlemisviisid. Pärgamendi säilivust võivad mõjutada ka konserveerimisel kasutatud töötlemisviisid. Niisked töötlused kiirendavad veelgi kollageeni hüdrolüüsi. Niiskete pärgamentide pressis hoidmine surve all aga võib oluliselt muuta pärgamendi värvust ja läbipaistvust. Märgade töötluste ja pressis kuivatamise tulemusena tekkivad pärgamendis visuaalselt eristatavad klaasjad alad, mis on pärgamendi degradeerumise otsene tulemus. Selliselt töödeldud pärgamendid säiluvad hoidlates halvemini võrreldes töötlemata pärgamentidega.

Pärgamendi säilitusümbrised. Pärgamendiga vahetus kontaktis oleva kaitseümbrise paber peab vastama ISO 9706 tingimustele ja olema kergelt tolmust puhastatav. Ümbris peaks olema suletav ja toestama säilikuid neile survet avaldamata. Kaitsematerjal ei tohi sisaldada plastifikaatoreid ja eraldada happelisi või muul viisil kahjulikke gaase. Katmata metallist pinnad ei tohi olla otseses kokkupuutes pärgamendiga.

Pärgamendi eksponeerimine näitustel. Näituseruumidele kehtivad üldjuhul samad normid mis hoidlatelegi. Eksponeerimine tähendab, et pärgamendi pind on pikaajaliselt valgustatud ja vitriinides ei vasta sageli ei temperatuur ega suhteline õhuniiskus normidele. Näitused suurendavad pärgamendi säilivusriske ja nende eksponeerimisaeg peaks seepärast olema viidud miinimumini. Vaatlemiseks peetakse piisavaks nähtavat valgust 50 Lx. Vitriinide lähedusse ja sisse ei sobi hõõglambid või teised soojust eraldavad valgusallikad. Lisaks tuleb näituseruumides regulaarselt kontrollida lisaks nähtavale valgusele ka selle spektraaljaotust. Kehtestatud normid peavad analoogselt hoidlatega jääma vahemikku 20–60 mW/m² või 20–75 ϻW/Lm alla 400 nm lainepikkusega UV-kiirguse puhul. Valguse varjestamise tehnilised lahendused ja õigete valgusallikate valimisega on võimalik vähendada UV-kiirgust alla 20 ϻW/Lm. Valgusallika ja eksponeeritava objekti vahel peaks olema vähemalt 50 cm. Pikaajaliste näituste puhul on soovitatav kasutada väljatrükke pärgamentürikute digikoopiast.

Pärgamendi käsitsemine. Oluline on kokku leppida nii pärgamentide hoidlas käsitsemise (puhastamine, paigutamine ümbristesse ja riiulitele, desinfitseerimine) kui ka pärgamentide hoidlast lugemissaali väljalaenutamise korras. Reeglina käsitsetakse pärgamentdokumente sobivates kinnastes ja selleks ettevalmistatud töökohas inimeste poolt, kes on pärgamendi säilivusriskidest eelnevalt teavitatud. Originaalide kasutamine on soovitatav viia miinimumini. Tänu pärgamendikollektsioonide viimaste aastate suuremahulistele digimistele on loodud võimalus originaalide kasutamist tunduvalt vähendada. Digimisel loodud ja internetis lihtsasti leitavad ja kättesaadavad pärgamentürikute digikollektsioonid võimaldavad laialdast nautimisvõimalust seni avalikkusele suhteliselt piiratud ligipääsuga pärgamendipärandile.