Pärgament Tallinna Linnaarhiivi kogudes

Tiina Kala

Tallinna Linnaarhiivi kogudes leiduvat pärgamenti on aegade jooksul kasutatud väga erinevat laadi tekstide kirjutamiseks. Kindlad eeskirjad selle kohta, millistel juhtumitel pärgamenti kasutada, olid erandlikud. Kirjutusmaterjali valikul lähtuti otstarbekohasusest ja alles seejärel vajadusest esinduslikkuse järele, kuigi tihti olid need kaks omavahel seotud. Kirjutusmaterjalina on Tallinnas või Tallinnale mõeldud dokumentide puhul pärgamenti tarvitatud 13.–19. sajandini. Linnaarhiivi vanim pärgamentdokument, ühtlasi Eesti vanim arhivaal, pärineb aastast 1237 (paavsti legaadi Modena Guillelmuse ürik, millega kinnitati kiriku õigus kinnisvaraannetustele, TLA (Tallinna Linnaarhiiv), f. 230, n. 1-I, s. 2), hiliseim aastast 1870 (Talllinna rae poolt Aleksander von der Pahlenile antud aukodaniku tunnistus, TLA, f. 230, n. 12, s. 4a ).

 

Pärgamenti leidub TLA ürikute (f. 230, n. 1-I),[1] linnade pärgamentkirjade (f. 230, n. 1-II), kutse- ja sünnitunnistuste (f. 230, n. 1-IIIa) ning testamentide kogus (f. 230, n. 1-IIIb). Kui ürikute ning kutse- ja sünnitunnistuste kogu (n. 1-I ja n. 1-IIIa) sisaldab nii paber- kui ka pärgamentarhivaale, siis kahe ülejäänud kogu (n. 1-II ja 1-IIIb) säilikud on eranditult pärgamendil. Üksikuid 15. sajandi pärgamentürikuid leidub ka Mustpeade vennaskonna arhiivis (f. 87, n. 1).

 

Enne trükikunsti kasutuselevõttu oli pärgament eelistatud materjal seadusekogude puhul. Tallinna raearhiivis säilinud viiest Lübecki õiguse koodeksist on neli (f. 230, n. 1, s. Cm 5, 1257; Cm 6, 1282; Cm 10, 1282 (?) – 16. saj. algus; Cm 19, 14. saj. keskpaik) kirjutatud pärgamendile ja alles noorim, 1511. aastal Tallinnas kopeeritud koodeks (Cm 20) paberile. Vanuselt eelviimane, lisaks Lübecki õiguse tekstile ka Taani-aegsete privileegide tõlkeid sisaldav koodeks (Cm 19) võis samuti olla kopeeritud Tallinnas, samas kui ühte 13. sajandi koodeksitest (Cm 10), mis algselt võis olla sisse toodud Lübeckist või Taanist, tehti kohapealseid täiendusi veel 16. sajandi keskel.


Omamoodi seadusekogudena võib käsitleda ka gildide ja tsunftide skraasid (Tallinna magistraadi (f. 230), Suurgildi (f. 191) ja Kanuti gildi (f. 190) arhiivis), millest osa on kirjutatud pärgamendile. Skraad olid kasutusel pika aja jooksul ja neisse on aastakümnete või koguni -sadade jooksul tehtud täiendusi.