Seletav sõnastik

A

Alusmaterjal (ingl base, base material)
Alusmaterjal võib olla mistahes materjal, millele on võimalik luua teksti või kujutist. Sünonüümina kasutatakse ka infokandja mõistet.

Avers (ld avers)
Köitmata pärgamendilehe pealmine, tekstiga pool. Pärgamendi alusnahapoolne töödeldud külg. Vt Recto.

Degradeerumine e želatiinistumine
Pärgamendi degradeerumist põhjustab oksüdatsiooni ja hüdrolüüsi tulemusena pikkade (ca 300 nm) kollageenimolekulide polüpeptiidahelate, mis olid vesiniksidemetega korrastunult keerdunud vasakkeermeliseks α-heeliksiks, lagunemine lühemateks molekulideks. Molekule stabiliseeerivate vesiniksidemete nõrgenemine või täielik kadu suurendab molekulide vabadusastet, mille tulemusena algselt korrastatud α-heeliksi kujuline kollageenimolekul omandab kas osaliselt või täielikult juhusliku orientatsiooniga želatiinimolekuli struktuuri. Seda, kas osalist või täielikku degradeerumise protsessi nimetatakse ka želatiinistumiseks.

Derma e pärisnahk (ingl dermis)
Töötlemata naha ristlõike keskel asuv oluline struktuurne osa, mis koosneb pärast toornaha töötlemist põhiliselt nahka elastseks muutvatest kollageenikiududest ja nende kimpudest. Derma on kõige kollageenirikkam ala nahas.

Epidermis e marrasknahk (ingl epidermis)
Naha väline kiht, mis koosneb põhiliselt proteiin keratiinist, mis kaitseb naha alumisi kihte väliskeskkonna mõjutuste eest. Epidermis on kõige keratiinirikkam ala nahas.

Forel (ingl foreltuletatud sks futter)
Algselt kasutati seda nimetust jämedalt töödeldud lamba-, sea- ja härjanahkse pärgamendi kohta, mida kasutati pärgamentköidete kaanematerjalina.

Kahjustus
Pärgamendi algsete omaduste selline muutus, mis on visuaalselt nähtav, määratletav kindla terminiga ja mis mõjub negatiivselt objekti seisundile ja väärtustele kas tervikuna või osaliselt. Kahjustusteks loetakse ka materjali loomuliku vananemise käigus tekkinud muutusi.

Kaltsiit
Kaltsiumkarbonaadist koosnev kivimit moodustav mineraal, CaCO3. Pärgamendi degradeerumise ja klaasjate alade tekkega kaasneb sageli kaltsiidi või kipsi valge sademe teke pärgamendi pinnale.

Kips (ingl gypsum)
Kips on tavaline mineraal, CaSO4·2H2O, sulfaatsetest mineraalidest kõige laialdasema levikuga. Pärgamendi degradeerumise ja klaasjate alade tekkega kaasneb sageli kaltsiidi või kipsi valge sademe teke pärgamendi pinnale.

Kriit
Lubjakivi, mis koosneb valdavalt kaltsiidist (CaCO3) ja mis sisaldab veel lisaks magneesiumi (Mg) ja kaltsiumi (Ca) erinevaid soolasid. Kriit on moodustunud looduslikult peamiselt mikroskoopiliste mereloomade kodadest. Pulbrilist kriiti hõõruti käsitsi naha niiskele pinnale, et muuta pärgamendi pinda heledamaks.

Kollageen
Valk, kõrgmolekulaarne ühend, mille monomeerideks on omavahel peptiidsidemetega ühinenud erinevad aminohapped. Kollageeni mikrofibrillid on kollageeni molekulidena erakordselt pikad (ca 300 nm) võrreldes nende ristläbilõikega(1,4 nm), sisaldades molekuli ahelas ca 1000 üksust. Kiulise struktuuri algosa on tropokollageen, mis on korrastunud kolme polüpeptiidse ahela abil paremakäeliseks α-heeliksiks.

Koodeks
Raamatuks kokku köidetud käsikirjalise tekstiga pärgamendilehed. Seejuures on pärgamendilehed mõlemalt poolt ühtmoodi töödeldud. Nimetus „koodeks“ (lad Codex — tüvi, palk) on pärit pärgamendieelsest ajast, nii nimetati kokku köidetud, tekstiga vahatahvleid.

Kullassepa pärgament (ingl goldbeater’s parchment)
Kulla töötlemisel õhukesteks kullalehtedeks kasutati abivahendina pärgamendi eri liiki, mida valmistati vasika 40–80 cm pikkusest pimesoolest. Töötlemiseks kasutati lühikesi protseduure kustutatud lubjaga. Pimesool oli elastne ja hästi venitatav. Pimesoolest saadi üliõhukest, 0,05–0,01 mm paksust elastset, aga mehaaniliselt tugevat ja pika elueaga pärgamenti.

Kustutatud lubi (ingl lime)
Kaltsiumhüdroksiid (Ca(OH)2). Pärgamendi valmistamisel leotatakse nahka kustutatud lubja nõrgas vesilahuses, see on tugevalt aluselises keskkonnas (happesus, pH=10–12) toimuv protsess. Pärgamendi leotamisjärgsel kuivamisel moodustub pärgamendis lubjast ja õhus leiduvast süsinikdioksiidist kaltsiumkarbonaat (CaCO3).

Lipiidid
Pärgamendis sisalduvad mittekollageensed koostisosad. Lipiidid on estrilise ehitusega naha koostisesse kuuluvad mittepolaarsed biomolekulid, mis vees ei lahustu. Mida suurem on ajaloolistes pärgamentides lipiidide sisaldus, seda suurem on risk pärgamendi degradeerumiseks.

Läbipaistev pärgament (ingl transparent parchment)
Ajalooliselt töödeldi läbipaistva pärgamendi saamiseks vellumi valmistamise lõpus üliõhukest nahka kas linaseemneõli, kalaliimi vesilahuse või roiskunud munavalgega. Läbipaistvat pärgamenti kasutati käsikirjade kaunistamisel, kopeerimisel, akende valmistamisel. 1780. aastal patentis Edwards of Halifax pärgamendi valmistamise tehnoloogia läbipaistva pärgamendi saamiseks. Läbipaistvuse saavutamiseks töödeldi — lisaks venitamisele ja mahalihvimisele — alumist poolt potasega, s.t kaliumkarbonaadiga (KCO3).

Meedium (ingl medium)
Üldistatud nimetus materjalidele, mida on võimalik alusmaterjalile peale kanda kas käsitsi või teiste meetoditega.

Naha lõhestamine (ingl splitting)
Naha õhendamise protseduur, kus eraldatakse osa naha kihtidest, lõhestades kihte üksteisest füüsilise jõu toimel. Tavaliselt eraldatakse üle kogu naha pinna kihid, mis ei ole omavahel tugevalt füüsiliselt seotud. Naha mehaanilisel lõhestamisel on võimalik kas lõhestada maha e eemaldada naha pinna ülemine, epidermise kiht (ingl hair-split parchment) või lõhestada maha alusnaha kiht (ingl flesh-split parchment). Üliõhukese, ühtlase paksusega vellumi saamiseks kasutati ka kahepoolset lõhestamist. Eriti hästi lõhestus pärgamendi valmistamisel leotatud lamba- ja kitsenahk. Lõhestamisel kasutati mitmeid abivahendeid, mis on tänapäeval asendunud masinatega.

Palimpsest (kr palímpsestos, ingl Palimpsest — scratched or scraped again)
Pärgamendi leht, millelt on tekst maha pestud või kraabitud, eesmärgiga seda lehte kirjutamiseks uuesti kasutada. Sellist taaskasutamise viisi kasutati juba vahaga kaetud savitahvlite puhul.

Pimsskivi (ingl pumice)
Naatriumi (Na) ja ränidioksiidi (SiO2) sisalduse poolest rikas vulkaanilise päritoluga poorne kivim, mida kasutati niiske pärgamendi lõppviimistlemiseks, naha pinna siledaks hõõrumiseks.

Poogen (ingl section)
Köite sisuploki koostisosa. Ajalooliste pärgamentköidete valmistamiseks volditi kindlasse mõõtu lõigatud pärgamendilehed pooleks, kahest lehest, st neljast leheküljest koosnevaks poognaks (ld bi-folio, ingl double leaf). Pooleks murtud pärgamendilehtede veelkordsel kokkumurdmisel saadi kaheksa lehekülge (ld quarto), selle veelkordsel kokkumurdmisel saadi kuusteist lehekülge (ld octavo).

Pärgament
Töödeldud loomset päritolu materjal. Imetajate nahast erilisel viisil valmistatud ja algselt kirjutamisel kasutatud tugev, keemiliselt vastupidav materjal. Pärgament sai oma nimetuse Pergamoni linnriigi (täna Bergama, Türgi) järgi kust naha töötlemine kirjutamiseks sobivaks alguse sai. Kreeka ja ladina keeles on pärgamendi otsetõlge „pärit Pergamonist“. Töödeldud naha esialgne nimetus ladina keeles oli memranae, see asendus hiljem nimetustega repyapsivi, charta (eesti õhuke leht) e pergamena. Sellest on hiljem tuletatud sks  pergament, ingl parchment, prantsuse parchemin, eesti pärgament.

Pärgamentpaber e pärgamiin
Nimetust kasutatakse väga erinevat sorti toodetel: plastifitseeeritud puuvillakiust paber (ingl paper vellum), kuumusekindel paber, naftabituumeniga immutatud papp (pärgamiin), taimset päritolu pool- või läbipaistev paber (pärgamentpaber).

Raamat
Vanavene laen eesti keelde, mis omakorda tuleneb kreekakeelsest sõnast grammata (mitm) — kirjatähed. Kõige üldisemas mõistes käsitletakse raamatut kui kirjutatud või trükitud arvestamisväärse pikkusega tekstiga avalikuks kasutamiseks mõeldud köidet, mis on teostatud materjalidele, mis on piisavalt kerged ja tugevad tagamaks tekstide kaasaskantavus ja käsitsemine. Raamatu kui tekstide esitlemise vormi esmane ülesanne on teabe vahendamine inimeste vahel. Raamat on inimestevahelise kommunikatsiooni vahend.

Recto (ld recto)
Pärgamendi alusnahapoolne töödeldud külg, mis oli avatud sisuplokiga koodeksis reeglina parempoolse lehe pealmine pind. Reeglina sametisem, pehmem kui karvkattepoolne külg (verso). Pärgamendirullides oli see pind rullide sisemine, tekstiga pind. Vt avers

Revers (ld revers)
Köitmata pärgamendilehe alumine pool, karvkattepoolne külg. Vt verso.

Seisund
Visuaalne hinnang pärgamendi omaduste muutumisele. Seisundi hindamiseks on vaja määratleda tekkinud kahjustused. Seisundi visuaalsel hindamisel võrreldakse algset olekut ja objekti seisundit kahjustunud olekus. Eeldatakse, et algselt oli objekt füüsiliselt terve ja et pärgamendi seisundit halvendavad kahjustused on muutunud visuaalselt nähtavaks hilisemal käsitsemisel ja hoidmisel. Seisundi mõiste aitab määratleda pärgamendi füüsilist terviklikkust ja säilivust.

Subkuutis e alusnahk ( ingl subcutaneous layer, flesh)
Naha alumine pool ja kõige rasvarikkam ala. See kiht on naha ulatuses jaotunud ebaühtlaselt ja nõrga struktuurse ülesehitusega. Naha töötlemisel eemaldatakse see kiht mehaaniliselt kas osaliselt või täielikult.

Tunnus (ingl  charecteristic, spesific mark)
Visuaalselt on võimalik eristada pärgamendi algsete omadustega seotud iseloomulikke tunnuseid e iseärasususi, mis tulenevad naha omadustest, pärgamendi valmistamisest ja vormistamisest.

 

Vellum (ld vitulinum, pr velin)
Vellumiks nimetati algselt kindlate omadustega kõrgekvaliteedilist pärgamenti, mis oli valmistatud sündimata või vastsündinud vasika või talle nahast. Hiljem laiendati selle nimetuse kasutusala ja hakati kasutama ka vasikanahast kõrgekvaliteedilise, kahepoolselt töödeldud pärgamendi nimetusena. Vellum oli reeglina õhem kui tavapärgament. Vellum oli põhiline materjal varajaste (2 –12. sajand) käsikirjaliste köidete (koodeksite) valmistamisel. Tänapäeval kasutatakse nimetust vellum sageli pärgamendi sünonüümina.

Verso (ld verso)
Pärgamendilehe karvkattepoolne külg, mis on avatud sisuplokuga koodeksis reeglina vasakpoolse lehe pind. Pärgamendirullis jäi see väliseks pinnaks. Vt revers.

Ürik (sks Urkunde). Mõistet kasutatakse sageli igasuguse ajaloolise dokumendi kohta Kasulik on teada, et algselt oli sellel mõistel kindel tähendus. Ajalooliselt oli ürik õigusliku sisuga juriidiliselt kinnitatud dokument. Olukorras, kus kirjalikku asjaajamist oli vähe või puudus see sootuks olid niisugused juriidiliselt kinnitatud dokumendid ainsad millele tuginedes võis oma õigusi tõestada.